Healthy Attitude Fitclub

APPI! Ma EI TOHI trenni teha

 Jah, Sa lugesid õigesti. Lihtsalt EI TOHI! Ma olen ka varem rääkinud sellest, kuidas ma armastan kõike seda, mis mulle keelatud on. Või noh, et ma hakkan seda rohkem tahtma kui varem. Kui Sa mu eelmist postitust lugesid- siis ma hõikasin seal, et ma olen trennisõltlane…. Ja sel nädalal siis sellised uudised. Selle nädala postituses räägingi sellest, kuidas ma üritan vormis püsida treenimata. Ja sealjuures kasutan ka võimalust rääkimaks, mis trenne ma teen ja miks.

Ma pean alustama sellest, et mul oli 7.veebruar operatsioon. Minu kõhukesest avastati kasvaja (healoomuline) ning kuna see “pisikene” kasvaja tegi juba pikemat aega põrguvalu ja oli ebanormaalselt suur, tehti mulle erakorraline operatsioon. No mitte nii erakorraline, et EMOst opisaali – enne tehti kõik vähiuuringud jms. Ehk et ma sain haiglas ikka paastuda kah :D. Alakõhuvalude üle olin ma muideks ca 4 aastat kaeband, aga kunagi keegi midagi ei leidnud… Järjepidevus viib sihile. Peale operatsiooni oli mul ettekirjutus, et 3 nädalat ei tohi ma mitte midagi teha (tõsta asju, mis raskemad kui 5kg, trenni jne). 4ndal nädalal hakkasin tasapisi trenni tegema – kõik treenerid olid teadlikud mu olukorrast ning ma tegin täpselt nii palju kaasa, kui palju ma tundsin et mu keha lubab. Esimene jumping peale operatsiooni oli vist alles 7ndal nädalal, sest ma tegu on intensiivse trenniga. Ma teadlikult hoidsin jumpingust eemale. 3.mail hakkas kõht aga uuesti valutama. Nii ma siin nüüd siis istun – mitte midagi teha ei tohi. Ja vähe sellest, et ma end liigutada ei suuda ega tohi – on mu kõht punnis nagu rasedal 4ndal kuul.

Kuna ma trenni teha ei saa, siis ajan näpuga järge toitumise osas… Aga masendust tekitab see, et sellest ei ole kasu. Sellest ei ole kasu TÄNA. Ehk et mu keha hoiab KÕIKE kinni, aga ma üritan mõelda sellele, et kui see olukord üle läheb, siis peaks see kaal ka kaduma. Ma teen ühte kõige hullemat asja ever – ma kaalun end igal hommikul… Milleks? See on haigus. Aga kui ma teistest sõltuvustest tahan end võõrutada, siis sellest ei taha. Ma lihtsalt tunnen, et see hoiab mind joonel. 2kg kõikumine ei aja mind endast välja, see paneb mind lihtsalt enda söömisi ja trenne kriitilisel pilgul üle vaatama. Seda heas mõttes. Kusjuures, täna aasta tagasi ma sundisin end trenni tegema, täna pean ma end aga sundima trenni mitte tegema. Raske on… Isegi võibolla raskem kui see enda sundimine trenni tegema.

Kasutan siinkohal aega rääkimaks erinevatest treeningutest. Miks ma just selle või tolle valinud olen. EMS treening on minu jaoks muidugi kohal nr üks. Ja ma tunnen, et ma pean seda iga kord mainima, et ma olen nagu usukuulutaja. Käsi piiblil – ma ei saa EMS treeningu kiitmise eest mitte midagi ning blogi pean ma HAF stuudio lehel vaid seetõttu, et ma olen olnud korralik – 2x nädalas kuust-kuusse, muudmoodi tulemusi ei tule! + olgem ausad, ma olen küllaltki edev inimene ja kirjutada meeldib mulle kah :D. Ma usaldasin ja uskuskin seda, mida treener mulle rääkis. HAFist on saanud mulle perekond. Enely (treener) on mulle uue elu kinkinud. Liialdamata – no pagan, vaadake neid pilte! Aga EMS on minu teekonnal oluline mitmel põhjusel – rasvapõletus, kehahoiak, süvalihased jne. Ja seda kõike siis muidugi ka nö. ülikiiresti (mitte tulemused, aga treeningu enda pikkus). Jõusaalis oled sa vähemalt 1,5h, EMSis 20min.

95306848_273228193696246_7250584895129387008_n.jpg

 

Teisel kohal on minu jaoks jõusaal. Muideks – mõnele võib see olla veider võrdlus, aga kes on mõlemat teinud, saavad sellest aru. Nimelt annab EMS treening sulle kohese tagasiside (st et kui hoiad keha õigesti, tunned surinat õiges kohas). Ehk et, minu hoiakud jõusaalis on peale seda kordades paranenud. Jõusaalis tehtud pingutusi tunned ju alles ülejärgmisel päeval (natuke ka järgmisel). Ma pean silmas seda, et saalis saab sulle treener ju näidata ja seletada, kuidas keha hoida… Aga sa ei saa tunda tema lihaseid ja tema sinu omi. EMSis tunned sa aga KOHE. Minu lemmikuks jõusaaliks Tartus on saanud Fitlife Eedeni keskuses. Õdus ja väike koht, kus tunned end esimesest päevast osana perekonnast. Ehk et seal käies ei tekkinud mul MITTE KUNAGI seda tunnet, et mind ei oodata sinna. Vastuvõtu lauas on alati naerusuised inimesed, kaastreenijad on kuidagi vabamad, suhtlevad, aitavad ja toetavad. No tõesti, ma ei liialda… Jälle selline kodune tunne, kus ma saan keskenduda trennile endale, mitte sellele, et kas ja milline ma välja näen või et mida keegi minust arvab.

Grupitrennides armastan aga käia MyFitnessis, sest valiku võimalus on Tartu klubidest kõige suurem (Tartus saad käia kõigis kolmes klubis – nii annelinnas, kesklinnas kui ka lõunakas). MyFitnessi jõusaali ma aga minna ei suuda – kompleksid. Kui ma sinna esimesel korral läksin, siis ma pehmelt öeldes ehmatasin ära, sest mul oli tunne, et ma olen terve saali peale ainuke naisterahvas, kes on meikimata. Jah, nii veider! Trennis ja meigiga… Ma kannan ka ainult mineraalkosmeetikat, aga no EI. EI EI EI! Grupitrennides aga on teine vibe. Mulle tundub, et kõik tunnevad end veidi kohmetult ja see teeb asja kergemaks. Jah, ma olen imelik :D. Treenerid on väga armsad ja soojad. Minu absoluuuuuuutne lemmik on brazil butt lift ja teine trenn mis mulle väga meeldib, on MyFit Body. No tõmbas ikka nii korralikult läbi et… Oluline on siinkohal mainida, et tavaline BodyPump jäi mulle nõrgaks. Kui saalid avatakse, pean ma ikka sinna X trenni minema (intensiivsemad kui tavatrennid).96617683_538834436745633_5901005990614007808_n.jpg

Minu eesmärgiks hetkel on hourglass body ehk et liivakella keha. Peenike piha ja korralik tagumik :D. Popp teema hetkel. Üks suurimaid põhjuseid, miks ma ootan et see eriolukord läbi saaks on see, et Janet  (fitlife treener) saaks mulle saalis uue kava teha. Aga üks asi, millega PEAB arvestama on see, et kaalust alla võtmine on kordades kergem, kui lihase kasvatamine. Ja ärge nüüd jälle valesti aru saage – ma ei plaani muskleid kasvatada, ma ei taha fitnessi minna. Ma ei näe end kunagi musklis naisena – ma näen end lihtsalt ilusa ja vormis kehaga, parajalt kurvikas. Ohh need ideaalid ja unistused, eksole :P. Instamodellid värisevad juba, ha-ha-ha :D. Ok nali naljaks… Istun siin praegu ja mõtlen, et tahaks trenni teha. Sain fitlifest just kangi koju, vaatan seda ja no ausalt – ma tahaks kindad kätte panna ja trenni teha… Süümekad on juba! Ma ei ole trenni teinud täpselt 5 päeva. Lihastest rääkides – ma teen alati peale trenni pilti. Lihtsalt niisama, iseendale. Seisan peegli ees ja käsen tagumikul suuremaks minna ja pihal peenemaks. Selle nädala keskel vaatasin ühte vanemat pilti – ja mis ma leidsin! Ma panen siia pildi mis ma leidsin.. Ja ei, ma ei teinud pilti sellest jalalihasest………… 😀

Ma loodan tulevikus jutustada lähemalt enda lemmikutest harjutustest erinevates treeningutes. Nii EMSis, jumpis kui ka jõusaalis. Seda siis erinevate kehaosade kaupa. Mida ja miks ma teen, mis on olulised asjad mida jälgida jne… Mis on Sinu eesmärgid enda keha osas ning kuidas Sa neid täita plaanid? 🙂 Ma annan esimese ja parima soovituse – ALUSTA PARIMA MINA TEEKONDA NÜÜD JA KOHE! ♥

PS! Kui kellelgi on mulle küsimusi või mõni põnev teema, millest tahaks rohkem lugeda, siis minu IG postkast on Teile avatud! 🙂

https://www.instagram.com/kristiina_steinbacht/